TALLINNA PÜHA MIIKAELI KLOOSTER. Ehitus- ja uurimislugu
84 lk., ill., kõva köide, 210x280 mm, ilmunud 2009 a.
Keel: eesti
Autor: Jaan Tamm
Kujundus: Piret Niinepuu-Kiik
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 978-9985-70-303-8
Eestis on vähe selliseid hoonekomplekse, mille järjepidev kasutamine ületaks 750 aastat. Üks selline haruldus on kahtlemata Tallinnas asuv Püha Miikaeli klooster, mida küll tänapäeval tuntakse Gustav Adolfi Gümnaasiumina, Issanda Muutmise kirikuna ja Täiskasvanute Gümnaasiumina. Ulatub ju kloostri esihooneks olnud Püha Ventseli kabeli ehituse algus tagasi 1219. aasta järgsesse aega ning kloostrikompleksi rajamise algusdaatumiks peetakse 1249. aastat. Eesti arhitektuuriajaloos seni valisevat lünka nimetatud kompleksi ehitusloos, uurimises ja restaureerimises püüabki käesolev raamat täita.
600 lk., ill., kõva köide, 210x280 mm, ilmunud 2008 a.
Keel: eesti
Koostajad: Ants Viires, Elle Vunder
Kujundus: Angelika Schneider
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 978-9985-70-307-6
“Eesti rahvakultuur” on Eesti juhtivate etnoloogide ja rahvaluuleteadlaste kirjutatud koguteos eeskätt 19. ja 20. sajandi muuseumi-, arhiivi- ja teatmematerjali alusel toimunud uurimistöö tulemustest eesti talupojakultuurist. Erinevaid kultuuriilminguid (tööelu, argimiljöö, tavad, tähtpäevakombed, esemeline ning sõna- ja muusikalooming) käsitletakse kindlas ajaloolises, piirkondlikus ja sotsiaalmajanduslikus raamistikus, tuues võimalusel paralleele ka laiema Euroopa kultuurikontekstiga.
Raamatu esmatrükk ilmus 1998. aastal. Vahepealse kümnendi jooksul on etnoloogiateaduse üldise arengu käigus ümber mõtestatud senised vaated eesti rahvakultuuri kohta. Uus kultuurikäsitlus tõi kasutusse avaramaid tõlgendusi võimaldava 'argikultuuri' mõiste, mis keskendub rahva igapäevase elu kulgemisele. Teisele väljaandele on lisatud mitu uut peatükki, mis käsitlevad 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil ühiskonna moderniseerimise käigus toimunud kultuuriprotsesside radikaalseid muutusi. Samuti on lisatud oluliselt rohkem illustratsioone (sh värvilisi), mis aitavad esitatud elupilti senisest paremini visuaalselt konkretiseerida.
Uudne lähenemine, rohke pildimaterjal ja peatükkide lõppu lisatud kirjanduse loetelu teevad teosest nii professionaalsetele teadlastele kui ka laiemale lugejaskonnale mõeldud käsiraamatu.
Teos ilmub ajaloodoktor Ants Viires 90. juubeliks.
524 lk., ill., kõva köide, 165x235 mm, ilmunud 2009 a.
Keel: eesti
Koostajad: Henn Sokk, Taavi Pae
2. köide.
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 978-9985-70-261-1
Koguteose JÄRVAMAA II osa käsitleb humanitaarvaldkondi. Selles on maakonna haridus- ja kultuurilugu kogu oma mitmepalgelisuses. Põhjalikult on käsitletud Järvamaa hariduselu varajasest keskajast alates. Hinnatavad on ka rahvakultuuri käsitlevad artiklid, sest Järvamaa keelest, toitudest, rahvakalendrist, olustikust, nimedest, rahvarõivastest, arhitektuurist ja muust paikkonnale ainuomasest ei ole kirjutatud üheski teises raamatus.
Koguteose II osas on kirjutatud enam kui 3000, peamiselt haridus- ja kultuurivaldkonnas tegutsenud või tegutsevast järvakast.
Raamat on valminud Järva maavalitsuse, Eesti Entsüklopeediakirjastuse, Järvamaa omavalitsuste ja veel mitme ametkonna ja asutuse koostöös. Autorite hulgas on nii akadeemikuid, professoreid, õppejõude aga ka ametnikke.
Koguteose JÄRVAMAA III osa käsitleb ühiskonnakorraldust ja majandust.
608 lk., ill., kõva köide, 165x235 mm, ilmunud 2009 a.
Keel: eesti
Koostajad: Henn Sokk, Taavi Pae
Kujundus: Endla Toots, Angelika Schneider
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 978-9985-70-318-2
Koguteose JÄRVAMAA III osas käsitletakse kohalike riigiasutuste kujunemist ja kohalikku omavalitsust, organisatsioone ja seltsitegevust, majandust, tervishoidu ja sotsiaalhoolekannet.
Raamat on valminud Järva maavalitsuse, Eesti Entsüklopeediakirjastuse, Järvamaa omavalitsuste ja veel mitme ametkonna ja asutuse koostöös. Autorite hulgas on nii akadeemikuid, professoreid, õppejõude aga ka ametnikke.
Kolmeköitelise koguteose valmimisse oli vähemal või suuremal määral kaasatud ligi 200 inimest: autorid, toimetajad, nõustajad, kujundajad jt. Kolmes köites on kokku 134 artiklit ja 1066 illustratsiooni.
208 lk., ill., kõva köide, 170x240 mm, ilmunud 2008 a.
Keel: eesti
Koostaja: Maret Soorsk
Kujundus: Endla Toots, Piret Niinepuu-Kiik
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 978-9985-70-273-4
"Tervitusi Kuressaarest" on sarja "Eesti kuurortlinnad" teine raamat. Selle raamatu pildid on pärit Saaremaa Muuseumi 65-tuhandelisest foto-, postkaardi- ja negatiivikogust.
Saaremaa fotoelu alguseks peetakse 1865. aastat. Ateljeefotograafide kõrval tegutsesid suvituspiltnikud ja hulk fotoamatööre. Suurem osa Saaremaa trükipostkaartidest pärineb tsaariaja kahest viimasest kümnendist.
Raamatus on fotod ja postkaardid liigitatud teemade kaupa, igale teemale eelneb tutvustus. Tekst on eesti, inglise ja soome keeles.
Raamat on konkursi "25 kauneimat Eesti raamatut" laureaat 2008. aastal.
Taskuteatmik esitab põhjaliku info Eesti kohta tabelitena ja rikkaliku illustratsioonivalikuga.
Teatmikus on 8 teemavaldkonda:
• Riik ja ühiskond
tänapäeva ühiskonnakorraldus (valitsus, riigikogu, erakonnad, kaitsejõud, diplomaatilised suhted jms.),
asustus ja haldusjaotus(maakonnad, linnad ja külad),
rahvastik (rahvaloendused, rahvastiku dünaamika, perekonnakorraldus, rahvuskoosseis jms.).
• Ajalugu
Eesti ajaloo kronoloogia esiajaloost tänase päevani, millele lisanduvad tabelid Eestimaa võimukandjate ja valitsuste ning keskaja linnuste ja kloostrite kohta.
• Loodus
Tabeleid geoloogia, geograafia, eluslooduse ning looduskaitse alalt.
• Majandus
Majandus minevikus ja tänapäeval.
• Kultuur
Tabelitesse koondatud teave hariduse, eesti keele ja kirjanduse, raamatu ja meedia, kunsti ja arhitektuuri, muusika, teatri ja filmi alalt.
• Usuelu
• Sport
Eesti ja eestlaste saavutused olümpiaaladel, meie maailma- ja Euroopa meistrid ning rekordite sooritajad.
• Varia
Eestis välja antavate auhindade kronoloogia, 20. sajandi 100 suurkuju fotod ja isikuandmed, eestlaste rekordid Guinnessi rekordite raamatus, muinsuskaitse all olevad hiie- ja ohvripaigad jm. teavet.
Raamat on konkursi "25 kauneimat Eesti raamatut" 2007. aasta laureaat.
560 lk., ill., pehme köide, 115x208 mm, ilmunud 2004 a.
Keel: eesti
Koostaja: Jüri J. Dubov
Kujundus: Jüri J. Dubov
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9985-70-152-6
2004. aasta on Eesti lipu aasta. 120 aastat tagasi Otepääl õnnistatud sinimustvalgest üliõpilaslipust sai meie rahvuslipp ja Eesti Vabariigi riigilipp.
Aga Eestimaa kohal lehvivad ka 241 omavalitsuse lipud.
Selles A ja O taskuteatmikus on esitatud kõigi Eesti maakondade, linnade ja valdade lipud ning vapid.
Lisaks leiab teavet iga omavalitsuse asukoha, territooriumi suuruse, seal paiknevate asulate ja külade, elanike arvu jm. kohta.
120 lk., ill., kõva köide, 210x280 mm, ilmunud 2004 a.
Keel: eesti
Autor: Lembit Koik
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9985-70-162-3
Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige Lembit Koik käsitleb Eesti 1988.ja 1989. aasta sündmusi nii, nagu ta ise need läbi elas, toetudes dokumentidele, toonastele väljaannetele ja isiklikele mälestustele. Ta kirjeldab neid kahte otsustavat aastat Eesti rahva ja riigi saatuse määramisel vastavalt tegelikult toimunule. Autor meenutab Baltimaade kolme rahva ühisrinnet võitluses vabaduse eest ning kodu- ja väliseestlaste koostööd.
Rohkel pildimaterjalil võivad paljud iseend ja oma tuttavaid ära tunda ning neid mälestusväärseid sündmusi südamesoojusega meenutada.
EESTI EDU HIND Eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus
236 lk., ill., kõva köide, 165x235 mm, ilmunud 2005 a.
Keel: eesti
Koostajad: Tiina Raitviir, Eduard Raska
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9949-13-112-x
Eesti Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu algatusel koostatud artiklite kogumikus analüüsivad mitme valdkonna teadlased ja spetsialistid ühiskonna turvalisust.
Selles artiklikogumikus on käsitletud olulisemaid ohte ja ohuallikaid, mis võivad varitseda inimest või riiklikult korraldatud ühiskonnaelu. Vaatluse all on ennekõike need turvalisuse probleemid, mida inimesed ise esiplaanile seavad.
EESTI ORIENTEERUMISE SÜND JA HIILGEAASTAD 1959–1970
456 lk., ill., pehme köide, 125x208 mm, ilmunud 2006 a.
Keel: eesti
Autor: Vello Viirsalu
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9985-70-223-9
2006. aasta suvel möödub 80 aastat Eesti esimestest orienteerumisvõistlustest – 1926. aastal peeti esimesed orienteerumisjooksud Tallinnas Pirital ja Liival ning Tartu lähedal Kaagveres.
Raamatus on vaatluse alla võetud tosin aastat Eesti orienteerumise ajaloos, aastad 1959–1970. Just siis pandi alus Eesti sõjajärgsele orienteerumisele, siis õnnestus Eesti orienteerumisel murda kohalikust konnatiigist välja laia maailma, luua esimesed tulemuslikud kontaktid soomlaste ja ülemaailmse orienteerumiseluga. Loomulikult kuulus sellesse perioodi terve plejaad värvikaid persoone.
EESTI ORIENTEERUMISE SÜND JA HIILGEAASTAD 1959–1970
456 lk., ill., kõva köide, 125x208 mm, ilmunud 2006 a.
Keel: eesti
Autor: Vello Viirsalu
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9985-70-224-7
2006. aasta suvel möödub 80 aastat Eesti esimestest orienteerumisvõistlustest – 1926. aastal peeti esimesed orienteerumisjooksud Tallinnas Pirital ja Liival ning Tartu lähedal Kaagveres.
Raamatus on vaatluse alla võetud tosin aastat Eesti orienteerumise ajaloos, aastad 1959–1970. Just siis pandi alus Eesti sõjajärgsele orienteerumisele, siis õnnestus Eesti orienteerumisel murda kohalikust konnatiigist välja laia maailma, luua esimesed tulemuslikud kontaktid soomlaste ja ülemaailmse orienteerumiseluga. Loomulikult kuulus sellesse perioodi terve plejaad värvikaid persoone.
446 lk., ill., kõva köide, 140x215 mm, ilmunud 2007 a.
Keel: eesti
Autorid: Ants Viires, Gea Troska, Ellen Karu, Lauri Vahtre, Igor Tõnurist, Mare Hunt
Koostaja: Ants Viires
Kujundus: Jüri J. Dubov
3. trükk.
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 978-9985-70-283-3
Käsiraamat igaühele, kes tunneb huvi Eesti rahvakultuuri ja selle juurte vastu.
Selgitused ja vastused paljudele omaaegse rahvaelu küsimustele:
• Kas Taara oli muinasjumal?
• Kuidas toimusid vanad Eesti pulmad ja matused?
• Mis abi pakkusid hõbevalge, imerohi ja juudasitt?
• Mis ametimehed olid kallaspapp ja rehepapp?
• Mis kummalised kivid olid piksekivi ja kaarnakivi?
• Mis riistapuud olid pohemold, viilork ja vuristi?
• Mida tehti mängutoas, mida roovialuses, mida reomäel, mida hingedeajal?
• Kuidas sündisid kihelkond ja vald?
Raamatu lõpus viiekeelne sõnastik – märksõnade saksa-, inglis-, soome- ja venekeelsed vasted.
EESTI RAHVASTE RAAMAT. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud
598 lk., ill., kõva köide, 170x240 mm, ilmunud 1999 a.
Keel: eesti
Koostaja: Jüri Viikberg
Kujundus: Jüri Dubov
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9985-70-007-4
Esimene käsiraamat, mis annab ülevaate kõikidest Eesti rahvustest ja
rahvakildudest. Artiklites käsitletakse nende inimeste lähtemaad, emakeelt ja usku,
kirjeldatakse Eestisse jõudmise teid ja kohanemist siinses ühiskonnas (k.a.
omakeelne seltsi- ja kultuurielu). Lisatud on ülevaateartiklid teemadel, mis sobivad
kokku teose sisulise suunitlusega (nt. islam Eestis, kolm kohalikku keelt,
kultuurautonoomia, migratsioon, vene keel Eestis). Käsiraamatut ilmestavad rohked
bibliograafilised ja arvandmed.
384 lk., ill., kõva köide, 205x278 mm, ilmunud 2004 a.
Keel: eesti
2 köide.
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9985-70-168-2
Entsüklopeedia TALLINN on kaheköiteline leksikoni tüüpi teatmeteos. See sisaldab üle 2300 märksõna ja 1400 illustratsiooni.
Märksõnastik hõlmab enamikku eluvaldkondi, alates aguaegsest loodusest ja lõpetades tänapäevaste ettevõtmiste ja sündmustega. Entsüklopeedia Tallinn annab kahes köites tervikliku ülevaate Tallinna linnaruumi kujunemisest ja inimeste eluolust erinevatel ajastutel.
Teise köite lõpus on aine- ja isikuregister.
568 lk., ill., kõva köide, 165x235 mm, ilmunud 2007 a.
Keel: eesti
Koostajad: Henn Sokk, Taavi Pae
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 978-9985-70-260-4
Koguteos JÄRVAMAA koondab eneses väärtuslikuma osa teabest, mis käsitleb Järvamaa loodust, minevikku ja olevikku. Tinglikult võib öelda, et raamatu kaante vahel on kõik, mida me hetkel Järvamaast teame. Koguteost võib pidada ka maakonna entsüklopeediaks, mis pakub vastust enamikule Järvamaa loodust ja kultuurilugu puudutavatele küsimustele. Raamat on valminud Järva maavalitsuse, Eesti Entsüklopeediakirjastuse, Järvamaa omavalitsuste ja veel mitme ametkonna ja asutuse koostöös. Autorite hulgas on nii akadeemikuid, professoreid, õppejõude aga ka ametnikke.
Raamatuga on kaasas Järvamaa kaart mõõtudega 490 x 690 mm ja mõõtkavaga 1:170 000 kaardifirmalt Regio. Kaardi kadreering hõlmab ka ajaloolise Järvamaa piirkondi ning samuti on seal toodud huviväärsused.
Koguteose "Järvamaa" I osa sisaldab järgmisi peatükke:
ÜLDANDMED, LOODUS
Looduse uuritus (kuni 1990. aastani) ▪ Aluspõhi ▪ Pinnamood ja pinnakate ▪ Maavarad ▪ Mullastik ▪ Maastikuline liigestatus ▪ Kliima ▪ Fenoloogia ▪ Veestik ja veeolud ▪ Taimekooslused ▪ Metsad ▪ Haruldased taimed ▪ Parkide võõramaised puittaimed ▪ Imetajad ▪ Linnud ▪ Kalad ▪ Putukad ▪ Looduskaitse
RAHVASTIK JA ASUSTUS
Rahvastik ▪ Asustus
AJALUGU
Muinasaeg (13. sajandi alguseni) ▪ Orduaeg (1227–1581) ▪ Rootsi aeg (1581–1710) ▪ Vene aeg (1710–1917) ▪ Omariikluse aeg (1918–39) ▪ Teine maailmasõda (1939–44) ▪ Nõukogude aeg (1944–88)
▪ Isikuregister ▪ Kohanimeregister
208 lk., ill., kõva köide, 205x260 mm, ilmunud 2001 a.
Keel: eesti
Autor: Endel Priidel
Kujundus: Rudolf Pangsepp
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9985-70-078-3
Endel Priideli mahukas, arvukate dokumendikoopiate ja fotomaterjalidega illustreeritud ning viidetega varustatud teos, mille kokkupanekuks kulus auori sõnul ligi kolmkümmend aastat. Raamat annab Koguva küla ja Schmuulide suguvõsa kohta teavet alates 1532. aastast, mil suguseltsi esiisa Hansken vabaduskirja läbi vabatalupojaks sai. Lisaks arhiivimaterjalile on autor kasutanud Koguva külast pärit inimeste mälestusi. Resümee inglise, saksa ja soome keeles, isiku- ja kohanimede register.
OLLA VÄÄRIKAS JUHT, KUI ISAMAA VAJAB Eesti reservohvitserkond 1900–2007
264 lk., ill., kõva köide, 210x280 mm, ilmunud 2007 a.
Keel: eesti
Koostajad: Merike Jürjo, Mati Õun
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 978-9985-70-271-0
Raamat ilmub Tagavaraväeohvitseride Kesksektsiooni 74. ja Eesti Reservohvitseride Kogu 10. juubeliks. Raamatu väljaandmise põhjus on praeguste reservohvitseride siiras soov pidada meeles neid mehi ja naisi, kes on andnud alates Vabadussõjast oma panuse meie riigikaitsesse.
Tegemist on algupärase, hinnatava uurimusega, mis põhineb pikaajalisel arhiivitööl. Raamatu põhiautor, Reservohvitseride Kogu liige nooremleitnant Merike Jürjo on reservohvitserkonna ajalugu uurides teinud meile kätte-saadavaks ühe väga huvitava tahu Eesti sõjaajaloost ning leidnud üllatavaid sarnasusi sõjaeelse ja praeguse Eesti militaarprobleemides.
Kes on reservohvitser?
Mis inimene ta niisugune on?
Ohvitser on oma ametilt eelkõige juht ja koolitaja.
Seetõttu on reservohvitserideks koolitatavad keskmiselt kõrgema haridustaseme ning sotsiaalse tundlikkusega. Need on mehed ja naised, kellele on tähtis oma riigi ning rahva julgeolek praegu ja tulevikus. Need on inimesed, kes mõistavad kahte nii erinevat maailma – tsiviilset ja militaarset – ning saavad aru põhjustest, miks on need erinevad maailmad just sellised, nagu nad on.
Need on meie kaaskodanikud, kes omal vabal tahtel, omast vabast ajast, väga tihti tasuta või lausa omal kulul omandavad teadmisi, mida vajab kriitilistel aegadel ühiskond.
Ohvitserkond, sealhulgas reservohvitserid, moodustab selle osa militaarintelligentsist, kes peab oma kohuseks hoida au sees vanamoodsaid väärtusi, nagu au, ausus, kohusetunne, sõnapidamine ja väärikus.
Suurbritannia ühele silmapaistvaimale riigimehele Sir Winston Churchillile on omistatud sõnad:
“Reservohvitser on kahekordne kodanik.”
Paremini on raske öelda.
Eesti Vabariigi koosseisu kuulunud Petseri maakond oli teiste piirkondadega võrreldes kahtlemata eriline. Sealsed alad olid enne Eesti Vabariigiga ühendamist tihedalt seotud Venemaaga nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka kultuuriliselt.
Raamat keskendub Petserimaa Eestiga integreerimise probleemile.
80 lk., ill., kõva köide, 210x280 mm, ilmunud 2005 a.
Keel: eesti
Autorid: Villem Raam, Jaan Tamm
Kujundus: Piret Niinepuu-Kiik
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9985-70-199-2
Sellesse raamatusse on koondatud enamik olemasolevast teabest Eesti ühe kõige tuntuma ehitusmälestise – Pirita kloostri varemete kohta. Põhitähelepanu on pühendatud selle ülimalt keeruka arhitektuuriga kloostri ehitusele, rohkem kui saja viiekümne aastasele olemasolule ja nendele keerulistele ajaloosündmustele, mis viisid ainsa Eesti kaksikkloostri (nunnad ja mungad erinevates konventides) hävingule.
Raamatus keskendutakse 19. sajandi lõpul alanud ja möödunud sajandil erilise hoo saanud arhitektuuriajaloolisele uurimistööle ja Eesti ulatuses suurimatele arheoloogilistele väljakaevamistele aastatel 1975–1980.
Birgintiinliku järjepidevuse kujuka näitena antakse raamatus ülevaade ka 2001. aastal kloostri varemete põhjaküljele rajatud Pühima Lunastaja Püha Birgitta Ordu uuest kloostrist, külalistemajast ja konvendikeskusest.
480 lk., ill., kõva köide, 165x235 mm, ilmunud 2008 a.
Keel: eesti
Koostaja: Aldur Vunk
Kujundus: Angelika Schneider
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 978-9985-70-306-9
Pärnumaa akadeemiline kirjeldamine sai alguse juba valgustusajastul, esimene koguteos ilmus 1930. aastal. Uue maakondliku koguteose väljaandmise eesmärk on pakkuda 75 aasta jooksul vananenud väljaande asemele paljude erialaspetsialistide koostatud tänapäevast kogumikku.
Koguteos „Pärnumaa“ on kavandatud kolmeköitelisena: I köide käsitleb eluta ja elusat loodust, antropoloogiat ja rahvastiku arengut, II köide ajalugu ja pärandkultuuri ning III köites kirjeldatakse tänapäeva kultuurilise, majandus- ja haldussüsteemi kujunemist ning hetkeolukorda.
I osa lõpus on isikuregister ja kohanimeregister.
Raamatu väljaandmist on toetanud Pärnu Maavalitsus ja Pärnumaa Omavalitsuste Liit.
623 lk., ill., kõva köide, 165x235 mm, ilmunud 2002 a.
Keel: eesti
Koostaja: TTÜ Kuressaare Kolledzh
Kujundus: Endla Toots
1. köide.
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9985-70-112-7
Maakondliku koguteose esimene osa sisaldab loodust, kultuuri, rahvast ja rahvakultuuri käsitlevaid alajaotusi. Põhjalikult käsitletakse Eesti suurima saare ja tema naabersaarte geoloogilist ehitust, kliimat, veestikku, taimestikku, loomastikku, looduskaitset, kultuurielu, rahvastikku, asustust, keelt, rahvaluulet ja antropoloogiat.
Koguteose "Saaremaa" II osa käsitleb Saaremaa ajalugu, majandust, hariduselu, usu- ja kirikulugu, tervishoidu ja sotsiaalhooldust, Saaremaa arhitektuuri ning saarlaste elu ja tegevust väljaspool Eestit. II osa on välja andnud kirjastus "Koolibri" 2007. aastal. Kavas on koostada ka biograafiline leksikon "Saaremaa ja saarlased".
Raamat on konkursi "Eesti 25 kaunimat raamatut" laureaat 2002. aastal.
Raamat on hinnatud Eesti kauneimaks sariteoseks 2002. aastal.
224 lk., ill., kõva köide, 210x280 mm, ilmunud 2007 a.
Keel: eesti
Koostaja: Reet Neimar
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 978-9985-70-257-4
2006. aastal tähistati Eestis kutselise teatri 100. sünnipäeva.
Teatriloolane Reet Neimar on teinud oma valiku meie sõnalavastusteatrites sajandi jooksul tähelepanu äratanud sõnalavastustest ja lisanud igale lavastusele ülevaatliku kommentaari. Nagu autor ise ütleb, olid tema valikute aluseks:
• Üllatused.
• Murrangud.
• Ajastu esinduslavastused.
• Värskete ideede ja väljendusvahendite tulek.
• Lavastajatöö – särav debüüt või valus luigelaul, küpse meistri tipplavastus.
• Kümnendi mentaliteedi või esteetika musternäide. Mõnikord ka lavaloo kestev populaarsus.
• Näitlejalooming – suurroll või erakordselt viljakas eluetapp; huvitav näitlejakooslus, täiuslik ansambel.
• Oluline ühiskondlik foon või probleem.
• Ebatavaline sekkumine teatrimaailma.
• Silmatorkav lahkheli esialgse kriitika ja hilisemate hinnangute vahel.
Igale lavastusele on raamatus ruumi antud paarislehekülg, kuhu mahub ka 5–7 fotot ning 3–6 tsitaati omaaegsest teatrikriitikast, teatriteaduslikest artiklitest või memuaaridest.
SÕJATEGEVUSE PÄEVARAAMAT 2se Eesti jalaväe polgu Sõjategevuse päevaraamat
348 lk., ill., kõva köide, 215x290 mm, ilmunud 2003 a.
Keel: eesti
Kujundus: Jüri Dubov
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9985-70-143-7
Teise Eesti jalaväepolgu sõjategevuse päevaraamat on faksiimiletrükis avaldatud käsikirjaline päevik Vabadussõjast. See on dateeritud kuupäevadega 21. XI 1918 – 31. XII 1919.
Seda päevikut on pidanud ohvitserid ja allohvitserid, kes ei saanud seda mitte alati teha soojades staabiruumides. Nendes märkmetes pole sõda nagu lihvitud kunstiteos, vaid argine tegevus, nähtuna staabiohvitseri pilgu läbi. Imetlusväärne on see rahu ja asisus, millega on kajastatud meie ajaloo ärevaid ning kriitilisi hetki.
Paljud meie hulgast võivad selles faksiimileväljaandes kadestada meeste head käekirja, arvestades seda, et nii mõnigi kord tuli ülestähendusi teha kas vankripäral, kaevikurinnatisel või lihtsalt põlve otsas.
Kes tahab näha, kuidas sõda tegelikult välja näeb, peaks lugema just seda raamatut.
TERVITUSI HAAPSALUST Postkaarte ja fotosid Rein Meistri ja Läänemaa Muuseumi kogust
208 lk., ill., kõva köide, 170x240 mm, ilmunud 2006 a.
Keel: eesti
Koostaja: Asta Veenpere
Kujundus: Endla Toots
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9985-70-243-3
Meie üsnagi minevikuhuvilisel ajal on Eesti kirjastused välja andnud hulga vanade postkaartide ja fotode põhjal koostatud linnaalbumeid. Ja kuigi ka “Tervitusi Haapsalust” on eeskätt pildialbum, ei sisalda see üksnes fotosid ja nende allkirju. Siit leiab huviline ka lühiülevaate linna tekkimisest ning minevikust pärit huvitavamatest vaatamisväärsustest.
Fotod on liigitatud teemade kaupa ja igale teemale eelneb tutvustus. Nii saame teada, millal avati tsaariajal suvehooaeg ja kuidas see toimus, milline nägi välja Aafrika rand Eesti ajal ning kuhu tehti väljasõite. Kunstnik Endla Toots on oma nostalgilises kujunduses kasutanud ka sajandialguse linnaplaani, suvitaja omaaegset kuurordikaarti ja postkaartide tagakülgi, mille ehedad kirjaread manavad lugeja silme ette nende saatjad, olgu need siis Haapsalu linnakodanikud või siinset suve nautivad kohalikud või Peterburi supelsaksad.
Raamatus on eesti-, soome- ja ingliskeelne paralleeltekst.
528 lk., ill., kõva köide, 215x290 mm, ilmunud 2007 a.
Keel: eesti
Koostajad: Kristin Aasma, Marje Jõeste, Raul Kilgas, Allan Kasesalu
Kujundus: Piret Niinepuu-Kiik
I köide.
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9985-70-107-0
Algupärase teatmeteose "20. sajandi kroonika. Eesti ja maailm" I osa annab kronoloogilise ülevaate nii Eestis kui kogu maailmas ajavahemikus 1. jaanuar 1900 - 16. juuni 1940 toimunud tähtsamatest sündmustest. Kajastamist leiavad ühiskonna- ja poliitikaelu, kultuur ja sport, ajastu kunsti- ja moesuundumused ning inimeste eluolu. Möödaniku sündmusteahelas kerkivad lugeja silme ette riigi- ja teatrimehed, sportlased, sõjaväelased, kirjanikud, kunstnikud ja paljude teiste elualade silmapaistvad isikud. Teose koostamises on osalenud oma ala parimad tundjad. Raamatus on rohkem kui 1100 artiklit ning üle 800 illustratsiooni, sealhulgas rohkesti seni avaldamata materjali. Teatmeteose kasutamist hõlbustavad põhjalik aine- ja isikuregister ning viitesüsteem.
Raamat on konkursi "25 kauneimat Eesti raamatut" laureaat 2002. aastal.
Raamat on hinnatud Eesti kauneimaks teatmeteoseks 2002. aastal.
592 lk., ill., kõva köide, 215x290 mm, ilmunud 2004 a.
Keel: eesti
Koostajad: Allan Kasesalu, Kristin Aasma
Kujundus: Piret Niinepuu-Kiik
II köide.
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9985-70-108-9
Algupärase teatmeteose "XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm" II osa jätkab kronoloogilist ülevaadet Eestis ja maailmas toimunust, hõlmates ajavahemikku 17. juuni 1940–31. oktoober 1961. Raamatus on rohkem kui 1600 artiklit ning üle 900 illustratsiooni, sealhulgas hulk seni avaldamata materjali. Teatmeteose kasutamist hõlbustavad viitesüsteem ning põhjalik aine- ja isikuregister.
Ühiskonna-, majandus- ja kultuuritegelaste, poliitikute, sportlaste, kunstnike, kirjanike ning teiste tuntud ja tunnustatud isikute tegevuse kõrval kajastub kroonikas ka Eesti tavainimeste eluolu ning ajaloo pöördehetkedel neile osaks saanud saatus. Nagu eelmisest osast, võib lugeja käesolevastki leida teateid oma kodukandi kohta või fotosid oma sugulastest-tuttavates ja iseendastki.
416 lk., ill., kõva köide, 215x290 mm, ilmunud 2006 a.
Keel: eesti
Koostajad: Eneken Helme, Jaan Tamm, Leino Pahtma
Kujundus: Piret Niinepuu-Kiik
III köide.
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9985-70-217-4
Algupärase teatmeteose "XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm" III osa hõlmab ajavahemikku 1. november 1961 – 20. jaanuar 1981. See kroonikaköide algab päevast, mil Nõukogude Liidus oli välja kuulutatud kommunismi ülesehitamise tormakas plaan, ning lõpeb päevaga, mil Ameerika Ühendriikides vannutati ametisse 40. president Ronald Reagan, kes kuulutas N. Liidu kurjuse impeeriumiks ja pidas kommunistliku süsteemi kukutamist demokraatliku maailma peaeesmärgiks.
Kroonika kolmas köide käsitleb aega, mida paljud lugejad mäletavad oma lapsepõlve ja noorusajana.
“20. sajandi kroonika. Eesti ja maailm” IV osa jätkab ülevaadet möödunud sajandil Eestis ja kogu maailmas toimunust, hõlmates ajavahemikku 21. jaanuar 1981 – 31. detsember 2000.
Eelmise osa viimasteks tähtsündmusteks jäid Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani ametisse vannutamine ning Teherani pantvangikriisi lahenemine. Selle köite, ühtlasi ka sajandi ja aastatuhande lõpetab Vatikani ajalehe esikaas, kus paavst Johannes Paulus II pöördub kõigi kristlaste poole, juhatades inimkonna uude aastatuhandesse.
Teose koostamises on osalenud 64 oma ala asjatundjat. Raamatus on rohkem kui 1300 artiklit ja üle 1200 illustratsiooni, mis käsitlevad kahe aastakümne poliitika-, kultuuri- ja spordielu. Erilisel kohal on Eesti vabanemisega ja iseseisva riigina maailmaareenile astumisega seostuvad sündmused. Eesti taasiseseisvumise kohta puuduvad veel süvauurimused. Kroonik on suutnud üksnes riivamisi puudutada tollaseid sündmusi, mille mosaiikne kogum on seni ajaloolaste poolt läbi töötamata ja analüüsimata ning põhjaliku akadeemilise käsitlusena ilmumata.