544 lk., ill., kõva köide, 145x215 mm, ilmunud 2009 a.
Keel: eesti
Koostaja: Peter Paret
Tõlkijad: Piret Paljak, Tiina Uudeberg, Evelin Kesküla, Jaan Kuks, Vahur Lokk, Tiit Noorkõiv, Meeme Allmann
Kujundus: Angelika Schneider
2. köide.
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 978-9987-70-317-5
Ameerika Ühendriikide saksa päritolu sõja- ja kultuuriajaloolase Peter Pareti toimetatud kogumik on populaarsemaid sõjalise strateegia ajaloo õpikuid ning võimaldab vaadelda strateegiat nii teaduse kui kunstina. Raamat seab fookuse nendele plaanidele, mida väljapaistvad riigimehed ja väejuhid on minevikus teinud kas nende endi või nende juhtide püstitatud sihtide saavutamiseks. Oma valdkonna tippspetsialistide kirjutatud artiklid annavad meile laiapõhjalise läbilõike Lääne kultuuriruumi strateegilise mõtte ajaloost, ulatudes välja kuni nüüdisaegse rahvusvahelise ühiskonna läteteni ehk siis külma sõja perioodini. Strateegilise mõtte ajalugu ei ole puhta mõistuse ajalugu, vaid praktilise mõistuse ajalugu. Seetõttu käsitlevad autorid võrdselt nii sõjalisi kui ka mittesõjalisi aspekte, mis kõik on sõja kui analüüsitava protsessi seisukohalt olulised, ning analüüsivad jõu kasutamise tähendust riikidevahelistes suhetes läbi ajaloo. Meie silmade ees avaneb panoraam, viie põlvkonna suurte strateegide käsitlus edukast sõjapidamisest, mis eesti keeles mahub ära kahte köitesse, millest esimene ilmus 2009. aasta mais ja teine detsembris.
648 lk., kõva köide, 145x215 mm, ilmunud 2009 a.
Keel: eesti
Koostaja: Peter Paret
Tõlkijad: Peeter Villmann, Andres Pinsel, Piret Pernik, Tiit Noorkõiv, Maarja Maasikas, Peeter Helme, Meeme Allmann
Kujundus: Angelika Schneider
1. köide.
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 978-9985-70-316-8
Ameerika Ühendriikide saksa päritolu sõja- ja kultuuriajaloolase Peter Pareti toimetatud kogumik on populaarsemaid sõjalise strateegia ajaloo õpikuid ning võimaldab vaadelda strateegiat nii teaduse kui kunstina. Raamat seab fookuse nendele plaanidele, mida väljapaistvad riigimehed ja väejuhid on minevikus teinud kas nende endi või nende juhtide püstitatud sihtide saavutamiseks. Oma valdkonna tippspetsialistide kirjutatud artiklid annavad meile laiapõhjalise läbilõike Lääne kultuuriruumi strateegilise mõtte ajaloost, ulatudes välja kuni nüüdisaegse rahvusvahelise ühiskonna läteteni ehk siis külma sõja perioodini. Strateegilise mõtte ajalugu ei ole puhta mõistuse ajalugu, vaid praktilise mõistuse ajalugu. Seetõttu käsitlevad autorid võrdselt nii sõjalisi kui ka mittesõjalisi aspekte, mis kõik on sõja kui analüüsitava protsessi seisukohalt olulised, ning analüüsivad jõu kasutamise tähendust riikidevahelistes suhetes läbi ajaloo.
“Selleks, et olla edukad oma riiki kaitstes ning paremini tajuda maailma poliitilisi hoovusi, peame kasvatama strateegilise mõtlemise kogemust ka meie koduses Eestis. Me soovime, et meie ohvitserid, tsiviilametnikud, kadetid, üliõpilased, aga miks ka mitte lihtsalt asjahuvilised oleksid selle tarvis piisavalt haritud.
Sarjal “Mõte ja mõõk”, mille raames teos ilmub, on oluline tähendus sõjateaduse ja sõjalise mõtte edendamisel Eestis. Loodetavasti näeme selles sarjas eestikeelses tõlkes veel paljusid oma ala tippteoseid, mis peaksid tõstma raamatute kasutajate haridustaset. Haridus on aga väärtus omaette.”
Hind 20.77 €
Kaitseminister Jaak Aaviksoo eessõnast
Liitu raamatuklubiga Mõte ja Mõõk ja osta sõjandusraamatuid klubihinnaga!
568 lk., ill., pehme köide, 115x208 mm, ilmunud 2005 a.
Keel: eesti
Koostaja: Margus Kolga
Kujundus: Jüri J. Dubov
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9985-70-182-8
See on esimene suuremahuline eestikeelne NATOt käsitlev teatmeteos. Raamat annab vahetu ja ajakohase ülevaate NATOst kui organisatsioonist, tema kujunemisest, liikmesriikidest ja tänapäevasest rollist. Enamik faktiandmeid pärineb ÜRO, OSCE ja NATO allikatest ning Londonis asuva Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi värskest väljaandest "The Military Balance 2004-2005".
726 lk., ill., kõva köide, 145x215 mm, ilmunud 2008 a.
Keel: eesti
Autorid: Michael R. Gordon, Bernard E. Trainor
Tõlkijad: Ivika Arumäe, Jüri Adams
Kujundus: Angelika Schneider
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 978-9985-70-309-0
Miks on see nii, et peaaegu kuus aastat pärast seda, kui Saddam Hussein kukutati ja president George W. Bush 1. mail 2003. aastal kuulutas sõja lõppenuks, viibivad Ameerika Ühendriikide juhitud koalitsioonijõud endiselt Iraagis? Miks on viie okupatsiooniaasta jooksul Iraagis hukkunud peaaegu 4200 koalitsioonijõudude sõjaväelast (sõja aktiivse faasi 43 päevaga hukkus 171) ning hinnanguliselt on sõja ja okupatsiooni tõttu hukkunud kuni miljon inimest ja 2,2 miljonit olnud sunnitud Iraagist lahkuma? Miks kasutatakse Iraagist rääkides üha enam sõnu “kodusõda”, “separatism” ja “vägivald” ning miks pole Iraagis endiselt demokraatiat ja stabiilsust?
Neile ja paljudele teistele küsimustele vastuseid otsiv “Cobra II. Iraagi sõda ja okupatsioon” on tänaseni kõige põhjalikum ja sügavam Iraagi sõja põhjuste, sõja käigu ja tagajärgede analüüs. Autorid usutlesid sadu sõjas ja selle ettevalmistamisel osalenuid – lihtsõdurist kuni kindralite, kõrgemate ametnike ja poliitikuteni. Nad said kasutada nii USA kui ka Iraagi salastatud ja seni avaldamata materjale ning külastada lahingupaiku ja sõjas osalenud üksusi. Tulemus on detailne ja samas haarav kirjeldus sõja planeerimisest, lahingutest ning sõja eel ja ajal tehtud otsustest.
Michael R. Gordon on ajalehe The New York Times sõjaline korrespondent. Iraagi sõjakäigu esimestel nädalatel viibis ta ainsa kirjutava ajakirjanikuna CENTCOM-i ja koalitsioonijõudude maaosavägede staabis, mis andis talle võimaluse jälgida kohapeal sõja juhtimist ja otsuste tegemist.
Bernard E. Trainor on merejalaväe erukindralleitnant, NBC sõjaline korrespondent. Kindral Trainor osales Korea ja Vietnami sõjas ning teenis USA merejalaväe operatiivülemana. Hiljem on ta olnud Harvardi ülikooli John F. Kennedy riigiametite kooli riikliku julgeoleku programmi direktor, The New York Times’i sõjaline juhtivkorrespondent ja välissuhete nõukogu (Council of Foreign Relations) julgeolekuküsimuste vanemteadur.
Samade autorite sulest on ilmunud ka 1991. aasta Lahesõda käsitlev raamat “The Generals’ War: The Inside Story of the Conflict in the Gulf” (1995).
Издание “НАТО. Краткий справочник” — первый справочник, который даёт целостное представление о нынешнем положении НАТО, о его создании и истории.
Основной задачей русского издания книги является ознакомление читателя из новых стран-членов НАТО и общественности стран стремящихся в НАТО с формированием трансатлантической структуры безопасности и ее сутью.
Книга будет хорошим путеводителем тем, кто хочет быть в курсе развития НАТО в последние годы. Справочник послужит хорошим помошником ученикам и студентам, интересуюущимся политикой безопасности.
Книга составлена в виде справочника, каждая глава которого знакомит с какой-то важной стороной деятельности альянса.
Первая глава даёт хронологическое обозрение формирования НАТО параллельно с историей мира в том же промежудке времени. При этом приводятся важнейшие события в жизни нынешних стран-членов.
Во второй главе приводятся параллельно русский и англиский текст основных документов НАТО, а также обзор развития стратегии НАТО и короткое изложение важнейших политических решений.
Третья глава самая объемная и даёт обзор гражданской и военной организации, структуры военного управления и многонациональных частей.
Отдельно приводится формирование управленческой структуры и важнейших военных частей в ходе истории.
Четвёртая глава представляет короткую справку о странах-членах НАТО и полную базу данных их нынешних и прошлых политических и военных руководителей.
Темой пятой главы являются основные программы НАТО, начиная с ядерной программы. Она также знакомит с такими важными новшествами, как силы быстрого реагирования, система противоракетной обороны и стратегические грузы.
Шестая глава сосредоточена на военных операциях, проведённых и проводимых под руководством НАТО, представляя краткое описание и главные факты каждой операции.
Целью седьмой главы является ознакомление с партнерскими отношениями НАТО, отдельно приведены обзоры сотрудничества альянса с Украиной и Грузией.
Восьмая и последняя глава посвящена странам Балтии, их силам обороны и участию в международных операциях. Книга содержит карты, схемы, фотографии и прочие иллюстрации. Издание книги поддержал отдел общественных связей НАТО.
KINDRAL, KES EI SOOVINUD SÕDA. Makoto Onodera – Jaapani sõjaväeatašee Riias, Tallinnas ja Stockholmis
248 lk., ill., kõva köide, 145x215 mm, ilmunud 2007 a.
Keel: eesti
Autor: Yuriko Onodera
Tõlkija: Agur Benno
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 978-9985-70-285-7
Viimasel ajal on Eesti lugejani jõudnud hulgaliselt raamatuid Teisest maailmasõjast. Põhjalikult on käsitletud Saksamaa ja Nõukogude Liidu ning lääneriikide osalust sõjas. Hoopis vähem on kajastatud Jaapani huvisid, eesmärke ja tegevust. Seda tühikut täidavad osaliselt Yuriko Onodera terava pilguga jäädvustatud ja osava sulega kirja pandud mälestused oma abikaasa Makoto Onodera teenistusest sõjaväeatašeena Läänemere ääres Teise maailmasõja eel ja ajal. Kuna tegemist on memuaaridega, siis ei maksa neist otsida igakülgset ajaloolist korrektsust. Pigem on huvitav teada saada, kuidas Jaapani sõjaline diplomaatia tollaseid sündmusi nägi ja tõlgendas. Raamatus tulevad ilmekalt esile Jaapani poliitilise ja sõjalise juhtkonna seas valitsenud erimeelsused ja pinged, mis sageli omandasid isikutevahelise konflikti varjundi. Samuti on huvitav lugeda jaapanlaste arvamusi oma sõjaaegsete liitlaste ja vastaste kohta. Eesti lugeja jaoks muudavad teose eriti paeluvaks rohked sissevaated sõjaeelsete Balti riikide olustikku ja Jaapani diplomaadi hinnangud Läänemere ääres toimunud sündmustele ning Eesti sõjaväelaste ja eriti luurajate tegevusele. Yuriko Onodera mälestustele lisab võlu seegi, et ta ei räägi mitte üksnes teenistusega seotust, vaid kirjeldab ka Jaapani naise elamusi ja tundeid võõras keskkonnas sel erakordsel ajajärgul ja kaugel oma lastest.
KÕRGEIM JUHTIMINE Kindralid ja riigimehed sõjaajal
416 lk., ill., kõva köide, 145x215 mm, ilmunud 2007 a.
Keel: eesti
Autor: Eliot A. Cohen
Tõlkija: Margus Kolga
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 978-9985-70-286-4
Tavaarusaama järgi demokraatlike riikide poliitikute ja kindralite suhetest sõjaajal peavad poliitikud püstitama sõjaliste operatsioonide eesmärgi ja astuma seejärel kõrvale, jättes ülejäänud töö sõjaväelastele. Käesolevas raamatus seab Eliot A. Cohen niisuguse ajapõlise uskumuse kahtluse alla, väites tuntud riigimehi puudutava põhjaliku uurimise tulemusel, et just nende taganttorkiv, provotseeriv ja isegi trotslik suhtumine ohvitseridesse on sõjalise edu pant.
Tuginedes Abraham Lincolni, Georges Clemenceau, Winston Churchilli ja David Ben-Gurioni näidisjuhtumitele kinnitab autor seisukohta, millel oli ka Clemenceau – sõda on liiga tõsine asi, et seda kindralite hooleks jätta. Nende nelja poliitiku näite najal, kes saavutasid eri aegadel ja väga erinevates sõdades silmapaistva võidu, järeldab Cohen, et parimad sõjaaja juhid on aktiivsed riigimehed, kes suunavad oma sõjaväelastest alluvaid saavutama edu isegi seal, kus nood omapäi läbi põruksid.
“Kõrgeim juhtimine” on mõtteid äratav ja oluline lugemismaterjal mitte ainult sõjaväelastele ja poliitikutele, vaid kõigile, kes on huvitatud juhtimisküsimustest.
232 lk., ill., kõva köide, 145x245 mm, ilmunud 2007 a.
Keel: eesti
Autor: François Géré
Tõlkijad: Evelin Rand, Andres Raudsepp
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 978-9985-70-284-0
Millised olid möödunud sajandi olulisimad sõjalised konfliktid ja kuidas nad mõjutavad rahvusvahelist julgeolekut XXI sajandil?
Kes on sõjateatri tegelased ja millised on panused selles mängus?
See raamat ei soovi sõda ülistada ega kuuluta ka sõdade lõppu. Eesmärk on sõda tutvustada ja seletada teda kõigi tema põhjuste, vormide ja mõõtmetega. Sest nagu kirjutas suur sõjateoreetik Clausewitz, “sõda on kameeleon”, ning meie, inimolevused, oleme sõja suhtes niisamuti kameeleonid. On ju sõda ja rahu kui peegel, mille mõlemad küljed peegeldavad, ja meeldib meile või ei, ta peegeldab inimkirgi. Ülesehituselt – arutluste, skeemide, illustratsioonide ja kaartidega – tahab raamat olla ühtviisi nii tänapäeva relvastatud kokkupõrgete teejuht kui ka uurimus kokkupõrgetest kui ajavälistest nähtustest.
Autor François Géré (1950) on ajalooteaduste doktor ja professor, mitme Prantsuse ja rahvusvahelise väljaande kaitseküsimuste konsultant, Prantsuse diplomaatia ja kaitseinstituudi direktor, paljude geopoliitikat, sõjandust ja rahvusvahelisi suheteid käsitlevate raamatute autor.
Täiendava teksti autor Kalev Stoicescu (1965) on julgeoleku- ja kaitsepoliitika ekspert, endine Eesti suursaadik OSCE juures Viinis ning Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos, praegune kaitsenõunik Pariisis.
386 lk., ill., kõva köide, 145x215 mm, ilmunud 2005 a.
Keel: eesti
Autor: Ronald D. Asmus
Tõlkijad: Jaak Saks, Margus Kolga
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9985-70-208-5
Dr Ronald D. Asmuse “NATO avanemine” annab põhjaliku ülevaate Atlandi alliansi ümberkorraldamisest uue ajastu vajaduste kohaselt. Raamatu peateema on NATO laienemine ja avanemine uutele liikmetele. Autor käsitleb laienemist osana terviklikust alliansi muutumise protsessist, kirjeldades ka NATO strateegia, ülesannete ja sõjalise struktuuri ümberkujundamist.
Raamatu muudab eriliseks fakt, et kirjutamisel võimaldati autoril kasutada Ühendriikide Riigidepartemangu arhiivis olevaid dokumente. Asmus näitab, et otsused, mis langetati NATO esimese laienemisringi ettevalmistamisel, ja sõnastus, mida kasutati nende otsuste vormistamisel, panid aluse ka Balti riikide hilisemale liitumisele. Ron Asmus töötas aastatel 1997–2000 Clintoni administratsiooni Riigidepartemangus NATO laienemise eest vastutava kõrgema ametnikuna.
Raamat on eesti keeles ilmunud nii pehmes kui kõvas köites.
Raamat kuulub sõjandusteemalisse sarja "Mõte & mõõk"
386 lk., ill., pehme köide, 145x215 mm, ilmunud 2005 a.
Keel: eesti
Autor: Ronald D. Asmus
Tõlkijad: Jaak Saks, Margus Kolga
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9985-70-207-7
Dr Ronald D. Asmuse “NATO avanemine” annab põhjaliku ülevaate Atlandi alliansi ümberkorraldamisest uue ajastu vajaduste kohaselt. Raamatu peateema on NATO laienemine ja avanemine uutele liikmetele. Autor käsitleb laienemist osana terviklikust alliansi muutumise protsessist, kirjeldades ka NATO strateegia, ülesannete ja sõjalise struktuuri ümberkujundamist.
Raamatu muudab eriliseks fakt, et kirjutamisel võimaldati autoril kasutada Ühendriikide Riigidepartemangu arhiivis olevaid dokumente. Asmus näitab, et otsused, mis langetati NATO esimese laienemisringi ettevalmistamisel, ja sõnastus, mida kasutati nende otsuste vormistamisel, panid aluse ka Balti riikide hilisemale liitumisele. Ron Asmus töötas aastatel 1997–2000 Clintoni administratsiooni Riigidepartemangus NATO laienemise eest vastutava kõrgema ametnikuna.
Raamat on eesti keeles ilmunud nii pehmes kui kõvas köites.
Raamat kuulub sõjandusteemalisse sarja "Mõte & mõõk".
OLLA VÄÄRIKAS JUHT, KUI ISAMAA VAJAB Eesti reservohvitserkond 1900–2007
264 lk., ill., kõva köide, 210x280 mm, ilmunud 2007 a.
Keel: eesti
Koostajad: Merike Jürjo, Mati Õun
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 978-9985-70-271-0
Raamat ilmub Tagavaraväeohvitseride Kesksektsiooni 74. ja Eesti Reservohvitseride Kogu 10. juubeliks. Raamatu väljaandmise põhjus on praeguste reservohvitseride siiras soov pidada meeles neid mehi ja naisi, kes on andnud alates Vabadussõjast oma panuse meie riigikaitsesse.
Tegemist on algupärase, hinnatava uurimusega, mis põhineb pikaajalisel arhiivitööl. Raamatu põhiautor, Reservohvitseride Kogu liige nooremleitnant Merike Jürjo on reservohvitserkonna ajalugu uurides teinud meile kätte-saadavaks ühe väga huvitava tahu Eesti sõjaajaloost ning leidnud üllatavaid sarnasusi sõjaeelse ja praeguse Eesti militaarprobleemides.
Kes on reservohvitser?
Mis inimene ta niisugune on?
Ohvitser on oma ametilt eelkõige juht ja koolitaja.
Seetõttu on reservohvitserideks koolitatavad keskmiselt kõrgema haridustaseme ning sotsiaalse tundlikkusega. Need on mehed ja naised, kellele on tähtis oma riigi ning rahva julgeolek praegu ja tulevikus. Need on inimesed, kes mõistavad kahte nii erinevat maailma – tsiviilset ja militaarset – ning saavad aru põhjustest, miks on need erinevad maailmad just sellised, nagu nad on.
Need on meie kaaskodanikud, kes omal vabal tahtel, omast vabast ajast, väga tihti tasuta või lausa omal kulul omandavad teadmisi, mida vajab kriitilistel aegadel ühiskond.
Ohvitserkond, sealhulgas reservohvitserid, moodustab selle osa militaarintelligentsist, kes peab oma kohuseks hoida au sees vanamoodsaid väärtusi, nagu au, ausus, kohusetunne, sõnapidamine ja väärikus.
Suurbritannia ühele silmapaistvaimale riigimehele Sir Winston Churchillile on omistatud sõnad:
“Reservohvitser on kahekordne kodanik.”
Paremini on raske öelda.
RAHU LEIUTAMINE Mõtisklusi sõjast ja rahvusvahelisest korrast
136 lk., ill., kõva köide, 145x215 mm, ilmunud 2006 a.
Keel: eesti
Autor: Michael Howard
Tõlkija: Igor Gräzin
Kujundus: Jüri J. Dubov
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9985-70-226-3
Originaali ilmumisaasta: 2000
Originaali keel: inglise
Raamat kuulub sarja "Mõte ja mõõk"
„Sõda näikse olevat sama vana kui inimkond, kuid rahu nüüdisaegne leiutis”. Nii kirjutas 19. sajandi keskpaiku õigusteadlane sir Henry Maine. Ja on vähe, mis seda väidet kummutaks. Nii arheoloogiline ja antropoloogiline andmestik kui ka säilinud dokumendid kinnitavad, et sõda, s. t. organiseeritud poliitiliste gruppide vaheline relvastatud konflikt, kujutab endast terve inimkonna ajaloo jooksul selle teatavat normaalset seisundit.
... rahu on võrratult keerukam nähtus kui sõda ... Positiivne rahu tähendab niisugust sotsiaalset ja poliitilist korda, mida üldiselt hinnatakse ka õiglaseks. Sellise olukorra loomine võib nõuda tervete põlvkondade pingutusi, samas kui muutuv ühiskond suudab selle purustada vaid mõne aastakümnega. Nagu ma näitan seda veidi hiljem, võib niisuguse rahu olemusse paradoksaalsel moel kuuluda ka ... sõda. Kuidas ka poleks, just nii on neid asju inimkonna ajaloo jooksul mõistetud. Rahu mõiste, nagu selle lõid valgustusaja mõtlejad, ehk rahvusvaheline kord, milles sõjal kohta lihtsalt pole, on tegelikult kujutanud endast visionääride unistust läbi ajaloo. Kuid alles viimase paarisaja aasta jooksul on poliitilised juhid käsitlenud seda kui teostatavat ja soovitavat eesmärki.
Raamatu järelsõna, professor sir Michael Howardi ettekanne "Mistake to Declare this a War" pärineb ajakirjast RUSI Journal (Detsember, 2001, Vol. 146, No. 6)
Raamat kuulub sõjandusteemalisse sarja "Mõte & mõõk"
Professor sir Michael Howard (1922) on Suurbritannia tuntumaid sõjaajaloolasi. 1980–89 oli ta Oxfordi ülikooli uusaja ajaloo professor ning seejärel a-ni 1993 Yale’i ülikooli sõjanduse ja meresõja ajaloo professor. Ta on mitme raamatu autor, muuhulgas „Prantsuse-Preisi sõda” (1961), „Sõda Euroopa ajaloos” (1976, eesti keeles 1999), „Sõda ja liberaalne teadvus” (1978) ning „Ajaloo õppetunnid” (1991). Koos Peter Paret’ga on ta tõlkinud inglise keelde Carl von Clausewitzi raamatu “Sõjast”. Michael Howard on Londonis asuva Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (International Institute for Strategic Studies, IISS) üks asutajaid.
352 lk., ill., kõva köide, 145x215 mm, ilmunud 2008 a.
Keel: eesti
Autor: Martin van Creveld
Tõlkija: Peeter Villmann
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 978-9985-70-298-7
See raamat räägib sõja logistikast. Maailma kirja panemata sõjaajalugu kaob mineviku hämarusse ning paljutki sellest arvame me teadvat vaid oletuste ja kaudsete hinnangute
najal. Muistseid sõjavägesid on sageli kirjeldatud hiiglaslikena, kuid seda, kuidas neid juhiti ja varustati, lähemalt ei teata. Logistikasüsteem pidi aga kindlasti toimima
tõhusalt, vastasel korral poleks nähtud Hannibali Itaalias, pärslasi Kreekas ega hunne Prantsusmaal.
/.../ autor sammub läbi sõjaajaloo logistika raamistikus, võttes vahepeal kokku pikemaid perioode ning peatudes põhjalikumalt ainult ühe või teise sõjatandri või operatsiooni juures. /.../
Van Creveldi ülelibisevas, üksikute peatustega käsitluses ei ole puudu tõsistest järeldustest, mida toetavad konkreetsed näited ja rehkendused. Ometi tundub uurimus lugemisel ikkagi terviklik, ja teema, mis loomult peaks olema raamatupidamislikult kuiv ning igav, on lugejale tehtud vähe sellest, et arusaadavaks, vaid ka kaasakiskuvaks.
Van Creveldi raamat on mõnus kesktee „Inglise” ja „Saksa” sõja-ajaloo kirjutamise stiili vahel, millest leiab küllaga ainet kaasamõtlemiseks.
270 lk., ill., kõva köide, 145x215 mm, ilmunud 2007 a.
Keel: eesti
Autor: Martin van Creveld
Tõlkija: Triinu Pakk-Allmann
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9985-70-258-1
Omaette valdkonna moodustavad väljaanded, mis käsitlevad sõjanduse aluseid – teooriat ja põhimõtteid, samuti sõjapidamise valdkondi, sõjaliste operatsioonide läbiviimisest kuni nende logistilise toetuseni. Esimese teosena ilmub Jeruusalemma ülikooli professori ja tänapäeva ühe tunnustatuima sõjandusteadlase Martin van Creveldi raamat tänapäeva sõja olemusest ja selles toimuvatest muutustest klassikalise sõjapidamisega võrreldes. Raamatu lugemisel kahtlemata oluliseks abivahendiks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse kirjastatud sõjandusklassikasse kuuluvad Sun Zi “Sõja seadused” ja Carl von Clausewitzi “Sõjast”. Just diskussioonile viimasega ongi paljuski üles ehitatud Martin van Creveldi raamat.
Raamat kuulub sõjandusteemalisse sarja "Mõte & mõõk"
262 lk., ill., kõva köide, 145X215 mm, ilmunud 2007 a.
Keel: eesti
Autor: Robert R. Leonhard
Tõlkija: Ivika Arumäe
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 978-9985-70-277-2
Robert R. Leonhardi meelest on sõjanduslik mõte kriisis, sest meil puudub tuleviku sõdade jaoks eluvõimeline doktriin. Nüüd, kus maailm on astunud infoajastusse, ei pea ligemale sajandi jooksul sõjakunstile valgust heitnud printsiibid enam paika. Agraarajastul sündinud ja industriaalajastul lihvi saanud klassikalised sõjapidamisprintsiibid on oma aja suures osas lootusetult ära elanud. Vajalik on radikaalne muutus.
Sõjapidamisprintsiibid infoajastul on raamat, mis annab selle muutuse läbiviimiseks laialdast mõtteainet.
Ärge otsige nende kaante vahelt terviklikku süsteemi, mis alati ja igal juhul laitmatult toimib. Ärge lootke, et saate kõikidele küsimustele ammendavad vastused, millega te igal juhul ja jäägitult nõus olete. Ärge arvake, et te leiate midagi tõeliselt revolutsiooniliselt uut. Aga kui te tabate ennast „ahhaa-elamuselt”, mis on seotud võib-olla küll teise nurga alt kirjutatud ja varem loetud Sun Zi, Liddell Harti, van Creveldi, Boydi, Mahani, Jomini, Triandafi lovi jt. mõtetega, olete õigel teel. Kui te suudate näha seoseid kõigi nende mõttekildude vahel, on veelgi parem. Siis on Leonhardi raamat täitnud oma eesmärgi – ta on pannud teid mõtlema.
Robert R. Leonhard on Ameerika Ühendriikide maaväe erukolonelleitnant, hariduselt planeerija, kes teenis 24 aastat, valdavalt mehhaniseeritud jalaväes. Ta tegeles maaväe võitlusarenduse erinevate projektidega: robotitehnika, soomustläbistavad relvad, operatsioonikontseptsioonid ja matked.
Leonhardil on bakalaurusekraad ajaloo erialal (Kesk-Euroopa ajalugu) ja magistrikraad rahvusvaheliste suhete ning sõjakunsti ja -teaduse erialal (USA Maaväe Juhtimis- ja Staabikolledž). Oma märkimisväärse doktoriväitekirja USA 19. sajandi ajaloo kohta kaitses Leonhard Lääne-Virginia Ülikoolis.
Leonhard on nõutud lektor ja tema raamatud kuuluvad kohustusliku kirjanduse hulka paljudes USA sõjakoolides.
Lisaks käesolevale raamatule on Leonhardi sulest ilmunud:
“Art of Maneuver” (1991),
“Fighting by Minutes” (1994).
SÕJATEGEVUSE PÄEVARAAMAT 2se Eesti jalaväe polgu Sõjategevuse päevaraamat
348 lk., ill., kõva köide, 215x290 mm, ilmunud 2003 a.
Keel: eesti
Kujundus: Jüri Dubov
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9985-70-143-7
Teise Eesti jalaväepolgu sõjategevuse päevaraamat on faksiimiletrükis avaldatud käsikirjaline päevik Vabadussõjast. See on dateeritud kuupäevadega 21. XI 1918 – 31. XII 1919.
Seda päevikut on pidanud ohvitserid ja allohvitserid, kes ei saanud seda mitte alati teha soojades staabiruumides. Nendes märkmetes pole sõda nagu lihvitud kunstiteos, vaid argine tegevus, nähtuna staabiohvitseri pilgu läbi. Imetlusväärne on see rahu ja asisus, millega on kajastatud meie ajaloo ärevaid ning kriitilisi hetki.
Paljud meie hulgast võivad selles faksiimileväljaandes kadestada meeste head käekirja, arvestades seda, et nii mõnigi kord tuli ülestähendusi teha kas vankripäral, kaevikurinnatisel või lihtsalt põlve otsas.
Kes tahab näha, kuidas sõda tegelikult välja näeb, peaks lugema just seda raamatut.
352 lk., ill., kõva köide, 145x215 mm, ilmunud 2006 a.
Keel: eesti
Autor: Edward N. Luttwak
Tõlkijad: Tiina Koitla, Meeme Allmann
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 9985-70-248-4
Kui soovid rahu, valmistu sõjaks. Ründerelvade väljaarendamine võib olla ka puhtalt kaitseotstarbeline. Lahingus võib halvim tee osutuda parimaks. Edward Luttwak näitab, et strateegia sellistest näiliselt vasturääkivatest väidetest koosnebki. Need on näited paradoksaalsest loogikast, mis täidab kogu strateegia valdkonda.
Tegemist on laialdast tunnustust leidnud teosega, mida praeguses väljaandes on pärast Lahesõda täiendatud. Luttwak toob ühelt tasemelt teisele liikudes esile strateegiale eriomase loogika, alustades lahingutaktikaga ja lõpetades suure strateegiaga. Luttwak uurib õhujõudude rolli 1991. a. Lahesõjas, mille planeerijate hulka ta ise kuulus. Seejärel täheldab ta “postheroilise” sõja esilekerkimist 1999. a. Kosovo sõjas, mis oli küll Ameerika Ühendriikide sõda, kuid mille käigus ei saanud surma mitte ainsatki Ühendriikide sõdurit.
Luttwak selgitab ka sõja jooksul aset leidvat “vastandite teineteiseks pöördumise” efekti. Nii ületatakse tavapärane lineaarne loogika näiteks siis, kui rindejoone ülemäärase väljavenitatuse tõttu võit kaotuseks pöördub või kui sõda omaenda ammendumise teel päädib rahuga. Autor toob näiteid alates Vana-Roomast ja lõpetades tänapäevaga. Ta liigub Barbarossa plaani ja Pearl Harbouri mõõtu operatsioonidelt pisemate sõjaliste kokkupõrgeteni ning rahustrateegialt kõige moodsamate operatiivmeetoditeni. Seeläbi toob Luttwak, selles valdkonnas maailma üks tunnustatumaid autoriteete, esile sõjalise nurjumise ja edu ning sõja ja rahu peadmurdva loogika.
Raamat kuulub sõjandusteemalisse sarja "Mõte & mõõk"
Edward N. Luttwak (1942) on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert julgeolekupoliitika ja majanduse küsimustes. Ta on töötanud USA Riikliku Julgeolekunõukogu ja kaitseministri nõunikuna ning on Kaitseministeeriumi juures tegutseva Riikliku Julgeoleku Uurimisgrupi alaline liige. 2004. aastast on ta Washingtonis asuva Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (Center for Strategic and International Studies, CSIS) vanemteadur. Doktor Luttwak on olnud mitme USA ülikooli ja sõjakolledži lektor. Ta on avaldanud raamatuid ja artikleid strateegia, sõjaajaloo ja majanduse alal. Viimati on temalt ilmunud artiklid Iraagi sõja kohta (“Iraq: The Logic of Disengagement”, Foreign Affairs, January/February 2005) ja võimaliku Iraani ründamise tagajärgede kohta (“Three Reasons Not to Bomb Iran –Yet”, Commentary, May 2006). Käesolev raamat on ilmunud hiina, prantsuse, saksa, heebrea, itaalia ja türgi keeles.
520 lk., ill., kõva köide, 145X215 mm, ilmunud 2008 a.
Keel: eesti
Autor: Wesley K. Clark
Tõlkijad: Ivika Arumäe, Tiit Noorkõiv, Ülle Okas, Lauri Randveer
Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
ISBN 978-9985-70-290-1
1999. aasta kevadel algas Euroopas sõda. Kui Jugoslaavia Kosovos oma kodanikke ründas, astusid nende kaitseks välja USA ja teised NATO liikmesriigid. See oli tänapäeva sõda: oma ulatuse poolest piiratud ja iga samm hoolikalt kaalutletud, nii sõjalise kui ka poliitilise tagajärje seisukohalt. Sõja lõppedes, pärast kümme nädalat väldanud õhurünnakuid, viis Jugoslaavia sõjaväe Kosovost välja ja Kosovo albaanlased said oma koju tagasi pöörduda. Nende jaoks oli see sõda üks samm pikal teel, mis lõppes 17. veebruaril 2008 riigi iseseisvuse väljakuulutamisega. Tähelepanuväärne on see, et mitte ükski NATO sõdur lahingus ei hukkunud.
Kindral Wesley K. Clark oli selle võimsa sõjalise jõupingutuse üks juhte. Oma raamatus kirjeldab ta diplomaatia ja sõjalise strateegia ühitamisel ette tulnud raskusi, aga ka sõjategevuses osalenud NATO liikmesriikide endi sisemisi võitlusi. Clark aitab meil paremini mõista otsuste telgitaguseid, näidates elavalt vastuolusid NATO liikmesriikide seas ning Ühendriikide valitsusasutuste vägikaikavedu.